Talvelaager 2017

Taaskord pakkisime kogu koolipere punase bussi peale ning sõitsime Kärstnasse talvelaagrisse. Lume olemasolu talvelaagris oldi küll pikalt igatsetud ja loodetud, kuid saime hakkama ka ilma. Päike tuli välja just siis, kui hakkasime Viljandist Kärstna poole sõitma. 16711819_1015689968531516_8143255679805610243_n

Pakkisime asjad lahti ning suundusime õue matkama ja uisutama. Aga kõigepealt tegime ühe korraliku rivistuse.

Matkasime läbi pargi järveni ja jätsime uisutamishuvilised sinna tegutsema. Teine pool vapraid matkas üle põldude magava lõvi kujuni. Julgemad söandasid ka lõvi patsutama minna.

Pärast õuerõõme sõime ning puhkasime, lasime treppidest tagumiku peal alla. Aga ega talvelaager pole toas passimiseks, läksime taas õue ja seekord orienteeruma. Igas punktis ootas meid erinev ülesanne. Üks näide on piltidel.Mõtlemisülesanne: mis sõnumit üritavad õpilased edastada?

Päeva lõpetasime ilusa kontserdiga uhkes mõisasaalis. Ei tea, kas asi oli ilusas ümbruses või selles, et hoolimata pikast vahemaast olid paljud vanemad saanud meid vaatama tulla, aga õpilased esinesid väga julgelt, särasilmselt ja tormiline aplaus ei tahtnud kuidagi raugeda.

Aitäh Martinile ilusate piltide eest.

Advertisements
Image

Aasta hitt-tund järve peal

Maikuu on toonud kaasa niivõrd võrratu ilma, et lausa patt oleks siseruumidesse jääda. Ühel eriti soojal päeval võeti ette ning mindi järve peale süstaga sõitu õppima. Loomulikult ei jäänud katsetamata ka esimesed kevadised vettehüpped. Pildid räägivad iseenda eest.

(Fotod: Peedu Põld)IMG_9071IMG_9099IMG_9251IMG_9362IMG_9398IMG_9120IMG_9069IMG_9451IMG_9177IMG_9067

Image

Kui õpetaja pärast tunde koju ei soovi minna…

Karin Siig, 2. klassi õpetaja:

“Otsustasin, et on aeg uuteks pinginaabriteks. Õpilased ka juba ammu küsivad, millal ometi on kohtade vahetus. Olen aeg-ajalt seda lusti neile ikka pakkunud. Aga seekord läks midagi untsu. Õhtul panin nimed kõik valmis, kus keegi istuma hakkab. Hommikul aga oli pilt selline. Keegi pahalane on minu pandud nimesildid kõik untsu keeranud. Igal lehel peaks olema kaks nime, aga on hoopis üks. Ja meie klassis selliseid nimesid ei ole. Vist.” Keegi nuputab välja?

Jpeg

Jpeg

Jpeg

Jpeg

Jpeg

Jpeg

Jpeg

Jpeg

Jpeg

Jpeg

Jpeg

Jpeg

Image

Tegemistest lasteaias: maalimine

Nagu kõik tegevused waldorfpedagoogikas, nii on ka lasteaias oluline tegevuste rütmilisus. See väljendub nii aastaaegade-, nädala- kui ka päevarütmiga.
Üks nädalarütmiline tegevus on esmaspäevased maalimishetked /-retked.
Võõrale silmale tundub seesugune veidi ebatavapärane lähenemine, kus lastele antakse kätte vaid kolm põhivärvi – punane, kollane, sinine – ehk veidi kummaline.
Küll aga on kolme värviga uute toonide loomine ja värvidemäng pidev loovust täis avastamine. Kui kolmeaastased (alla kolmeaastased lapsed ei ole üldjuhul waldorfpedagoogika järgi veel lasteaiaküpsed) lapsed pintsli kätte võtavad, rahulduvad nad üldjuhul ühest värvitoonist ning mängivad sellega, kuni tops tühi. Suuremad, 5.-6. aastased lapsed on aga juba teadlikud sellest, mida nad pildil kujutada tahavad, seega niiskele paberile värvidega joonistades, kus kontuure ei teki, on loovuse kasutamise võimalused igati soositud. Oluline on, et maalimine ei oleks õpetamist täis mahajoonistamine mingisuguse ideaali pealt, vaid lõbus ja fantaasiarikas avastamine ning katsetamine.
Siit mõned pildid maalimistunnist. Esifotol puu, mis juba küll ühe lapsevanema tehtud seinamaal waldorfkooli söögisaalis. (Fotod: Jaanika Tammemäe, Urmas Volmer)

12666534_10206093475360617_1844155399_n12666504_10206093474720601_1945491826_n

Image

Vene pidu ehk kuidas naabreid tundma õppida

On mitmeid viise, kuidas erinevate maade kombeid tundma õppida. Üks võimalus on võtta raamat ja sealt kaudu fakte pähe tuupida. Teine on teha seda vahetult ja sihtkohta reisida. Kolmas võimalus on käima lükata üks eriti vinge teise kultuuri pidu, mis ühendab endas nii keelt, toitu, muusikat, kirjandust kui ka riietumisstiili. Just sel viimasel viisil õppisid kooli lapsed tundma vene kultuuri.

Kuna vene keele tundides nii ehk nii palju läbi laulu ja luule omandatakse, siis oli see osa peoks juba koos. Eelneval päeval viisid lapsed end kurssi kohaliku toidukultuuriga, kus iga klass sai üheskoos valmistada midagi maitsvat ja vene köögile omast. Valmisid ehtsad liha-munapirukad, kurepesad, mündipräänikud, mesijook, kasukas, kabatšokipüreesupp ja mitmed muud hõrgutised. Peo tarbeks tehti tutvust ka riietumisstiiliga ning ehiti end vene kultuurile omaselt kirevamast kirevamaks. Seekord ei piirdunud ehtimisega ainult lapsed, vaid isegi peopublikuks tulnud vanemad olid eredavärvilised sallid ümber sättinud. Kohapeal esitati nii luuletusi, laule, näidendeid ja isegi kuulsat tantsu Kalinkat. Lisaks tutvustati vene teejoomiskultuuri ning pidu lõppes eriti hõrgu söömaajaga.

Laste ovatsioonid pole veel siiani vaibunud.
Fotod: Urmas Volmer

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

 

 

 

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Vene pidu, temaatiline kuupidu Viljandi waldorfkoolis, 5.02.2016

 

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Vene pidu, temaatiline kuupidu Viljandi waldorfkoolis, 5.02.2016

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Vene pidu, temaatiline kuupidu Viljandi waldorfkoolis, 5.02.2016

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Vene pidu, temaatiline kuupidu Viljandi waldorfkoolis, 5.02.2016

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

 

 

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

 

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis

Kuupidu Viljandi waldorfkoolis